Lub Hwj Chim Kev Saib Xyuas Ntawm Tsev Neeg Nyob rau Lub Npe Txim Kho ntawm Desired Results (DRDP) Txheej txeem kev ntsuam Xyuas

Ntau ntau cov txiaj ntsim kuj yuav tau txais los ntawm kev siv kev soj ntsuam ntawm tsev neeg mus qhia kev ua tiav ntawm cov cwj DRDP. Txawm tias tej txiaj ntsim no raug rov muab lis zoo lawm, qee cov kws qhia muab lus nug txog kev ntseeg thiab kev siv tau ntawm cov xov xwm uas cov niam cov txiv muab los; lwm cov kws qhia xav paub yam uas yuav ua thaum kev soj ntsuam ntawm tsev neeg thiab kws qhia tsis sib haum. Qhov kev sib sab laj txuas ntxiv mus no, raws li kev to taub los ntawm kev tshawb nrhiav, kev nqua cov lus nug no.

Tau Txais Txiaj Ntsim Dab Tsi ntawm Kev Caw Cov Tsev Neeg mus Koom lawv tej Kev Soj Ntsuam?

Cov cwj soj ntsuam xyuas DRDP uas yoog raws kev soj ntsuam ib txwm muaj; cov neeg ntsuam xyuas ua tiav cov Cwj los ntawm cov me nyuam uas soj ntsuam yam tsis tu ncua hauv tej hauj lwm uas niaj hnub ua los thiab hauj lwm txhua hnub thiab ua ntaub ntawv rau lawv tej kev vam meej. Ntxiv rau kev soj ntsuam ncaj qha, cov neeg ntsuam xyuas tseem yuav pom qhov tseem ceeb ntawm nws mus caw cov neeg hauv tsev neeg (thiab lwm tus neeg muab kev saib xyuas) mus faib lawv tej kev soj ntsuam. Qhov no tseem ceeb yam tshwj xeeb thaum tus neeg ntsuam xyuas muaj kev tiv tauj nrog tus me nyuam tsawg heev. Yog tias tus me nyuam mus kawm hauv kev kawm ub no ntxov phiaj xwm kev me nyuam thiab tsuas txais kev pab cuam kev kawm tshwj xeeb uas cuam tshuam txog, xws li kev kho tus yam ntxwv hais lus, dhau ntawd tus muab kev pab cuam IEP xub thawj kuj yuav pom tau tias nws tseem ceeb heev uas nug tag nrho tsev neeg thiab tus qhia ntawv hauv kev kawm ub no ntawm lawv tej kev soj ntsuam. Kev thov kom cov niam cov txiv qhia lawv tej kev soj ntsuam kuj tseem tseem ceeb heev rau cov kev txawj ntawd uas tus me nyuam yuav tsis tau niaj hnub nthuav rau saib nyob rau hauv kev teeb tsa kev kawm. Piv txwv tias, ib tug kws qhia ntawv lossis kws kho mob yuav tsis tau soj ntsuam qee yam kev txawj saib xyuas tus kheej ntawm tus me nyuam yam xwm yeem. Cov niam cov txiv tau rov muab tej caij nyoog zoo mus soj ntsuam lawv tus me nyuam txhua sij hawm thiab mus raws kev teeb tsa thaum lawv nag mus rau khoom ua si, lwm cov me nyuam, thiab neeg loj. Lub txiaj ntsim, kev piav qhia ntawm cov niam cov txiv txog lawv tus me nyuam tus cwj pwm hauv tsev lossis kev teeb tsa hauv ib cuab yuav pab tus neeg txheeb xyuas muab tau qhab nia yog dua thiab tuaj yeem ntxiv rau tus neeg txheeb xyuas cov xov xwm hais txog tus cwj pwm ntawm tus me nyuam mus raws kev teeb tsa. Khaws kev xam pom ntawm niam txiv hais txog kev nthuav dav thiab tus cwj pwm ntawm tus me yuam muab tau xov xwm tseem ceeb thiab siv tau rau hauv kev kawm tsiab txhu xyoob ntoo, uas yog tseem ceeb rau kev txheeb xyuas kom paub thiab kev txiav txim siab txog kev cuam tshuam.

Kev Soj Ntsuam ntawm Tsev Neeg Puas Ntseeg Tau thiab Siv Tau?

Txawm tias muaj ntau yam txiaj ntsim los ntawm kev muaj kev soj ntsuam ntawm tsev neeg qhia kev txiav txim siab txog kev ntsuam xyuas, cov kws qhia nug tas li tias cov xov xwm uas muab los ntawm cov niam cov txiv hais txog kev nthuav dav thiab tus cwj pwm ntawm tus me nyuam puas ntseeg tau thiab siv tau. Kev ntseeg tau rov ua li cas rau kev txuas ntxiv rau yam xov xwm uas sib raws, ntxuag rau lub sij hawm uas dhau mus sib raws lossis tus neeg soj ntsuam. Piv txwv, yog tias ob tug neeg ntsuam xyuas muab qhab nia zoo ib yam ntawm DRDP, lawv cov qhab nia yuav tsum muab ua twb zoo xyuas kom ntseeg tau. Kev siv tau qhia txog hom kev muaj ntsiab lus uas tuaj yeem ua tau los ntawm cov xov xwm uas muab los. Piv txwv, cov qauv lus uas khaws los ntawm cov me nyuam me hauv kev teeb tsa tseeb kuj yuav cia kev qhia muaj ntsiab lus [siv tau] hais txog kev txawj txuas lus ntawm tus me nyuam.

Ob lo lus tswj phau ntawv los ntawm kev soj ntsuam tsi ntsees rau kev ntseeg tau thiab kev siv tau ntawm kev xav pom ntawm niam txiv hais txog kev nthuav dav thiab tus cwj pwm ntawm tus me nyuam: kev kwv yees tshaj thiab kev kwv yees tsis txaus. Lo lus cov kav kev kwv yees tshaj ntawm niam txiv feem ntau yog los ntawm kev kawm los ntawm kev soj ntsuam uas tau ua txij thaum thaj tsam qab xyoo 1950 txog ntua rau 1990 uas tau ntsuam xyuas niam lossis txiv thiab kev zoo sib xws ntawm hauj lwm (kev sib raws ntsiab lus lossis kev sib pom zoo) hais txog kev nthuav dav thiab tus cwj pwm ntawm tus me nyuam. Ntau ntau cov ntawm cov kev kawm no tshaj qhia tias cov niam cov txiv tau kwv yees tshaj lawv tus me nyuam tus xwm kev nthuav dav lossis tus cwj pwm thaum piv rau kev kwv yees uas tau txais los ntawm kev hauj lwm (saib Snyder, Thompson, & Sexton, 1993; Dinnebeil & Rule, 1994 rau kev rov xyuas dua ntawm phau ntawv). Cov kev kawm uas tau los ntawm tej cwj ciam txheej txheem thiab kab kev tswv yim, li cas los xij, thiab tsis cia qhov xaus muaj meej hais txog kev kws yees tshaj ntawm niam txiv (siab Snyder, Thompson, & Sexton, 1993 rau kev rov xyuas dua kev nkag siab ntawm tej cwj ciam). Piv txwv, nyob rau hauv ntau ntau qhov kev kawm, ntau yam Cwj sib txawv raug siv los ntawm cov niam cov txiv thiab cov kws hauj lwm mus tshaj qhia kev xam hais txog kev nthuav dav lossis tus cwj pwm ntawm tus me nyuam. Cov niam ib txwm ua tiav kev ntsuas qhab nia raws kev txiav txim uas tau tsim tawm mus sau khaws cov xov xwm hais txog kev nthuav dav lossis tus cwj pwm ntawm tus me nyuam thaum cov kws hauj lwm lis ib qhov kev sim txuj raws qauv ncaj qha mus rau tus me nyuam. Cov kev hloov no nyob rau hauv cov Cwj thiab tswv yim ua hauj lwm uas siv muss au khaws cov xov xwm uas tau qhia yam tsis to taub uas tau coj cov neeg tshawb nrhiav mus qhia tias kev kwv yees tshaj ntawm niam txiv kuj yuav yogi b qho tseem ceeb ntawm lub tswv yim uas tau siv. Nyob rau thaj tsam xyoo 1980 tawm, Beckman (1984) thiab Gradel, Thompson, thiab Sheehan (1981) qhia tias nws kuj yuav zoo sib xws uas kws hauj lwm kws yees tsis txaus rau txheej xwm ntawm tus me nyuam, tshwj xeeb yog thaum cov kws hauj lwm tsuas khaws cov xov xwm ntawm ib qho chaw nyob rau lub sij hawm hauv xwm txheej kev sim txuj raws qauv. Qhov tseeb, Snyder et al. (1993) pom tias 73 nkawm kws hauj lwm thiab cov niam cov txiv muaj theem siab siab ntawm kev zoo sib raws thiab kev pom zoo hais txog kev nthuav dav thiab tus cwj pwm ntawm tus me nyuam thaum lawv ua tiav thiab cov Cwj hauv tib txoj kev thiab tau muaj lub sij hawm zoo raws li qub mus soj ntsuam 73 tug me nyuam hauv qauv kev kawm dhau sij hawm. Cov kev tshawb nrhiav no qhia tias tsis yog tias kev soj ntsuam ntawm tsev neeg thiaj li ntseeg tau thiab siv tau nkaus xwb, lawv kuj raug muab los ua twb zoo saib raws li feem ntawm txheej txheem kev ntsuam xyuas kev nkag siab.

Kev Soj Ntsuam ntawm Tsev Neeg Puas Yuav Tsum Pom Zoo Raws Li Kev Soj Ntsuam ntawm Kws Hauj Lwm Tas Li?

Txawm tias kev zoo sib xws (uas yog, kev sib raws lossis kev sib pom zoo) hauv kev soj ntsuam kuj yuav tseem ceeb rau hauv qee tus xwm, cov kev xam pom uas tshwm sim rau tib lub sij hawm hauv kev ntsuam xyuas me nyuam me qhia tias tag nrho cov niam cov txiv thiab kws hauj lwm puav leej muaj xov xwm tseem ceeb mus qhia txog tej me nyuam. Raws li Suen, Logan, Neisworth, thiab Bagnato (1995) tau sau tseg, kev soj ntsuam ntawm kws hauj lwm ntseeg tau tej duab ntawm tus cwj pwm ntawm cov me nyuam hauv kev teeb tsa uas muaj meej (piv txwv, chav kawm), txawm tias kev xam pom ntawm niam txiv yog ua raws zaj yeeb yaj duab uas kawg nkaus ncua ntev uas muab tau xov xwm txaus mus txhawb kev soj ntsuam ntawm kws hauj lwm. Yog li ntawd, thiaj zoo dua uas tsi ntsees rau kev kwv yees tshaj ntawm niam txiv lossis kev kwv yees tsis txaus ntawm kws hauj lwm, peb yuav tsum saib tus nqi ntawm txhua qhov kev xam pom ntawm kev tau txais dua ua tiav ntau ntxiv ntawm tus me nyuam mus raws cov neeg thiab kev teeb tsa.

Kuv Yuav Txiav Txim Kev Xam Pom ntawm Niam Txiv Li Cas thaum lawv Txawv ntawm Kuv Cov Kev Soj Ntsuam?

Hauv keeb kwm ntawm kab kev ntsuam xyuas DRDP, kws hauj lwm yuav tsum nrhiav kev xam pom ntawm niam txiv hais txog kev nthuav dav thiab tus cwj pwm ntawm tus me yuam. Thaum kev xam pom ntawm niam txiv txawv ntawm kev xam pom ntawm tus kws qhia, kom txiav txim raws li hauv qab no:

  1. Nws tseem ceeb uas ua kom ntseeg tau tias cov tsev neeg nkag siab txog ntsiab lus ntawm tej ub no hauv DRDP. Cov kws hauj lwm nkag siab txog kab ke uas xav tseg ntawm kev nthuav dav tus me nyuam thiab raug cob qhia hais txog cov ub no saum DRDP yuav rov ua li cas rau cov kab ke no. Cov niam cov txiv kuj yuav tsis nkag siab zoo txog tej ntsiab lus ntawm DRDP yog tias tsis muaj kev piav qhia lossis muab piv txwv. Nws kuj yuav yogi b qho tseem ceeb uas muab piv txwv rau cov tsev neeg txog ntawm hom cwj pwm mus nrhiav lossis hauj lwm txhua hnub uas yuav muab tau keeb kwm ntawm yam hauj lwm. Piv txwv, zoo dua uas nug tus niam tus txiv kom piav qhia tus me nyuam li kev to taub, koj kuj yuav xav nug txog ib tug me nyuam yuav muab ib daim khoom xyaw mis thaum sij hawm noj mov tau li cas.
  2. Nws kuj yuav muaj paus ntsis zoo rau ntawm kev soj ntsuam ntawm cov niam cov txiv thiab cov kws qhia kom sib txawv, muab kwb cwj pwm ntawm tus me nyuam rau yam uas tab tom muab qhab nia. Piv txwv, cov niam cov txiv kuj yuav muaj caij nyoog zoo mus soj ntsuam tus me nyuam tej kev txawj hnav khaub ncaws ntau dua ib tug kws hauj lwm.
  3. Cwj pwm ntawm tus me nyuam kuj yuav txawv mus raws cov hauj lwm thiab hauj lwm txhua hnub uas tshwm sim rau hauv chav kawm uas teeb tsa piv rau kev teeb tsa tom tsev lossis ib cuab. Peb paub tias cov me nyuam tej cwj pwm yog keeb kwm tsis ywj pheej. Nws tseem ceeb uas kom nkag siab tias muaj kev hloov li cas rau hauv tej hauj lwm thiab hauj lwm txhua hnub uas tshwm sim rau hauv chav kawm piv rau cov uas tshwm sim rau kev teeb tsa tom tsev thiab ib cuab kuj yuav ua li cas rau cwj pwm ntawm tus me nyuam thiab kev soj ntsuam ntawm DRDP. Piv txwv, cov me nyuam tej kev nkag muss wm nrog tej neeg loj kuj yuav hloov mus raws kev teeb tsa ntawm tsev kawm thiab ib cuab.

Nco ntsoov, tsis yog txhua qhov xam pom hais txog tus cwj pwm ntawm tej me nyuam uas nce raws niam txiv lossis kev soj ntsuam ntawm kws hauj lwm yuav tsum ua kom zoo sib xws. Zoo dua, txhawm rau kev sib tshuam lossis lub pas ntawm kev xam pom los ntawm cov uas paub tus me nyuam zoo tshaj plaws thiab rov ua raws lub caij nyoog zoo mus soj ntsuam tus cwj pwm mus raws kev teeb tsa thiab lub sij hawm.

Ntsiab lus – Kev Caw Kev Soj Ntsuam ntawm Niam Txiv yog Kev Nqis Tes uas Qhia Kom Ua

Kev caw cov niam cov txiv mus qhia lawv tej kev soj ntsuam ntawm lawv cov me nyuam li kev nthuav dav thiab tus cwj pwm yog kev nqi tes uas qhia kom ua uas muab xav muab xav ntxaws lawm rau ntawm kab kev ntsuam xyuas DRDP. Kev soj ntsuam ntawm cov niam cov txiv muab tau xov xwm tseem ceeb rau kev qhia paub rau tag nrho kev ntsuam xyuas thiab kev txiav txim siab kev cuam tshuam. Thaum muab xyaw nrog cov kws qhia li kev soj ntsuam, tej kev xam pom ntawm cov niam cov txiv pab cov neeg ntsuam xyuas tau tus duab txhij dua qub ntawm cov me nyuam mus raws kev teeb tsa. Kev nrhiav kev tshawb fawb qhia tias cov niam cov txiv tej kev soj ntsuam ntseeg tau thiab siv tau thiab yuav tsum muab xav ua ib qho tseem ceeb ntawm txheej txheem kev ntsuam xyuas kev nkag siab.

Cov ntaub ntawv muaj feem xyuam

Beckman, P. (1984). Kev xam pom ntawm me nyuam yaus uas muaj kev tsis muaj txhua yam txaus: Ib qho kev sib piv ntawm leej niam thiab neeg ua hauj lwm hauv phiaj xwm. Mental Retardation (Kev Qeeb Siab), 22, 176-181.

Dinnebeil, L. & Rule, S. (1994). Kev zoo sib xws ntawm kev txiav txim ntawm cov niam cov txiv thiab kws hauj lwm hais txog kev nthuav dav ntawm me nyuam yaus uas muaj kev xiam oob qhab: Kev rov xyuas dua ntawm phau ntawv. Topics in Early Childhood Special Education (Ncauj Lus hauv Kev Kawm Tshwj Xeeb thaumTseem Yog Me Nyuam Yaus), 14, 1-25.

Gradel, K., Thompson, M.S., & Sheehan, R. (1981). Kev pom zoo ntawm niam txiv thiab kws hauj lwm hauv kev txheeb xyuas me nyuam yaus thaum ntxov. Topics in Early Childhood Special Education(Ncauj Lus hauv Kev Kawm Tshwj Xeeb thaumTseem Yog Me Nyuam Yaus), 1(2), 31-39.

Snyder, P.A., Thompson, B., & Sexton, D. (1993, January). Kev zoo sib xws ntawm leej niam thiab kws hauj lwm kev txheeb xyuas txog kev cuam tshuam thaum ntxov ntawm me nyuam yaus uas tsis muaj tshua yam txaus. Daim ntawv uas nthuav tawm ntawm lub rooj sab laj niaj xyoo ntawm Koom Haum Tshawb Fawb Kev Kawm Nyob Yav Qab Teb Sab Hnub Poob (SERA), Austin. [Ntawv SERA uas zoo heev nyob rau 1993, kuj tseem tau nthuav tawm nyob rau hauv kev sib ntsib (#25.17) txog ntawv tshwj xeeb los ntawm koom haum tshawb fawb hauv cheeb tsam, Koom Haum Tshawb Fawb Kev Kawm hauv Mes Kas Teb, Atlanta, Plaub Hlis Ntuj, Hnub Tim 14, 1993] ED 354 274

Suen, H.K., Logan, C.R., & Bagnato, S. (1995). Kev zoo sib xws niam txiv-kws hauj lwm: Nws puas tseem ceeb? Journal of Early Intervention (Ntawv Xov Xwm Kev Cuam Tshuam Thaum Ntxov), 19, 243-252.

 

Rub lub luam tau tsab ntawv no ua PDF (134kb)

 

Kho tshiab 06/30/09

Bookmark & Share
Join ListServ
Join ListServ